Muutmisel on osa leheküljest "LULUCF"

== Sissejuhatus ==

4. köide annab juhiseid iga-aastaste kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks põllumajanduse, metsanduse ja muu maakasutuse (AFOLU) sektoris.
See köide integreerib varem eraldiseisvad juhised ''Põllumajanduse kliimamuutuste rühma 1996. aasta riiklike kasvuhoonegaaside inventuuri käsitlevate muudetud suunistes'' põllumajanduse (4. peatükk) ning maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (5. peatükk) kohta.
See integratsioon tunnistab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise aluseks olevad protsessid, samuti maapealsete süsinikuvarude erinevad vormid võivad esineda igat tüüpi maadel ning sageli mõjutavad samad tavad nii põllumajandust kui ka maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust.
Selle lähenemisviisi eesmärk on parandada kasvuhoonegaaside heite ja sidumise hindamise ja aruandluse järjepidevust ja täielikkust.
Täiustus tugineb sellele eesmärgile, pakkudes juhiste värskendusi täiustatud heitetegurite, uute metoodikate ja näidete osas, et koostajad saaksid paremini mõista heite ja sidumise hinnanguid AFOLU sektoris.

Peamised muudatused, mis on tehtud IPCC 2006. aasta suunistes ja 2019. aasta IPCC riiklike kasvuhoonegaaside andmekogude 2019. aasta suunistes (2019. aasta täpsustamine), võrreldes IPCC 1996. aasta läbivaadatud suunistega (mõlema jaoks Põllumajandus, maakasutuse muutus ja metsandus kajastavad jätkuvalt ''Muudetud 1996. aasta IPCC suuniseid'', mis on kasutusele võetud riiklike kasvuhoonegaaside inventuuri heade tavade juhistes ja ebakindluse juhtimises (''GPG2000'') ja heade tavade juhistes. Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (''GPG-LULUCF'').
Need sisaldavad:

''GPG-LULUCF-is'' kasutatud kuue maakasutuskategooria (st metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa – vt 3. peatükk) kasutuselevõtt.
Need maakategooriad jagatakse edasi samasse kategooriasse jäävateks maadeks ja ühest kategooriast teise ümberehitatud maaks.
Maakasutuse kategooriad on loodud nii, et oleks võimalik kaasata kogu riigi majandatud maa-ala;

Aruandlus kõigi majandatavatelt maadelt pärinevate heitkoguste ja neeldajate neeldumiste kohta allikate kaupa, mida peetakse inimtekkelisteks, samas kui majandamata maade heiteid ja sidumist ei teatata;

* Täiendavad aruandluselemendid kõigi majandatavate maade heitkoguste ja sidumiste aruandluses (vt tabel 1.2);
* Üldised meetodid biomassi, surnud orgaanilise aine ja pinnase C varude muutuste arvestamiseks kõigis maakasutuskategooriates ning üldmeetodid biomassi põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks, mida saab rakendada kõikides maakasutuskategooriates;
* Kaasatakse meetodid majandatavast pinnasest ja biomassi põletamisest mitte-CO2 heitkoguste jaoks ning põllumajanduse kariloomade populatsiooni iseloomustus ja sõnnikukäitlussüsteemid (*Muudetud 1996. aasta IPCC suuniste* ja *GPG2000* 5. peatükk;
* Kolme hierarhilise meetodite astme kasutuselevõtt, mis ulatuvad vaikimisi heiteteguritest ja lihtsatest võrranditest kuni riigipõhiste andmete ja mudelite kasutamiseni, et kohandada riiklikke olusid;
* Raie puidutoodetega seotud C varude muutuste hindamise ja aruandluse alternatiivsete meetodite kirjeldus;
* Maakasutuskategooriate, C-kogumite ning CO2 ja mitte-CO2 kasvuhoonegaaside heitkoguste võtmekategooriate analüüsi kaasamine;
* Massibilansi põhimõtete järgimine süsinikuvaru muutuste arvutamisel;
* Suurem järjepidevus maa-alade klassifitseerimisel sobivate heite- ja varude muutuste tegurite ning tegevusandmete valimisel.
* Vaikeheidete ja varude muutuste tegurite parandamine, samuti heitetegurite andmebaasi (EFDB) arendamine, mis on täiendav tööriist IPCC 2006. aasta suunistele, pakkudes alternatiivseid heitetegureid koos nendega seotud dokumentidega. EFDB on kirjeldatud 1. köite 2. peatükis.
* Üleujutatud maa CO2 ja CH4 heitkoguste hindamise meetodite lisamine.

AFOLU sektoril on inventuurimeetodite arendamise osas mõned ainulaadsed omadused.
On palju protsesse, mis põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja eemaldamist, mis võivad olla ruumis laialdaselt hajutatud ja ajaliselt väga varieeruvad.
Heitmeid ja sidumist reguleerivad tegurid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised (otsesed ja kaudsed) ning põhjuslikke tegureid võib olla raske selgelt eristada[^1].
<ref>See üldine tähelepanek tehti IPCC aruandes *Praeguse teadusliku arusaama kohta maismaa süsinikuvarusid mõjutavatest protsessidest ja inimeste mõjust neile* (juuli 2003, Genf, Šveits). Konkreetse näitena võivad hallatud (ja majandamata) maa metsatulekahjude heitkogused esineda suurtes aastate lõikes, mis võivad olla tingitud kas looduslikest põhjustest (nt kliimatsüklid, äikese süttimise juhuslikud muutused) või kaudsed ja otsesed inimpõhjused (nt ajalooline tulekahju). mahasurumine ja varasemad metsaraie tegevused) või kõigi kolme põhjuse kombinatsioon, mille tagajärgi ei ole võimalik kergesti eraldada.</ref>
Seda keerukust tunnistades peavad inventeerimismeetodid olema praktilised ja toimivad.


IPCC 2006. aasta juhised ja see 2019. aasta täpsustus on loodud selleks, et aidata hinnata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldumiste riiklikke andmekogusid ja nendest aru anda.
AFOLU sektoris määratletakse inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajate kaudu tekkivate kasvuhoonegaaside heidete all kõiki neid, mis toimuvad majandataval maal.
Majandatav maa on maa, kus tootmis-, ökoloogiliste või sotsiaalsete funktsioonide täitmiseks on rakendatud inimeste sekkumist ja tavasid.
Kõik maa määratlused ja klassifikatsioonid tuleks riiklikul tasandil täpsustada, läbipaistvalt kirjeldada ja aja jooksul järjepidevalt kohaldada.
Kasvuhoonegaaside heitkoguseid/eemaldusi ei pea teatama majandamata maa kohta.
Siiski on *hea tava*, kui riigid mõõdavad majandamata maa pindala ja jälgivad seda aja jooksul, et maakasutuse muutudes säiliks pindalaarvestuse järjepidevus.
IPCC kirjeldab hallatava maa puhverserverit (Managed Land Proxy, MLP) kui lähenemist inimtekkeliste heitkoguste ja neeldumiste ligikaudsete hinnangute andmiseks, kuid see asendushinnang sisaldab ka looduslikest häiringutest tulenevaid heiteid ja sidumist.

See lähenemisviis, st majandatava maa kasutamine inimtekkeliste mõjude asendusnäitajana, võeti kasutusele GPG-LULUCF-is ja see kasutus säilib *2019. aasta täpsustamises*.
Selle lähenemisviisi peamiseks põhjenduseks on see, et inimtekkelised mõjud esinevad valdavalt majandatavatel maadel.
Määratluse kohaselt ilmnevad kõik otsesed inimtegevusest tingitud mõjud kasvuhoonegaaside heitkogustele ja sidumisele ainult majandatavatel maadel.
Kuigi tunnistatakse, et ükski Maa pinna ala ei ole täielikult inimmõjudest vaba (nt CO2 väetamine), avalduvad paljud kaudsed inimmõjud kasvuhoonegaasidele (nt suurenenud lämmastiku sadestumine, juhuslik tulekahju) valdavalt majandatavatel maadel, kus inimtegevus on koondunud.
Lõpuks, kuigi looduslikest põhjustest tingitud heite ja sidumise lokaalne ja lühiajaline varieeruvus võib olla märkimisväärne (nt tulekahjust tulenevad heitmed, vt joonealune märkus 1), kipub kasvuhoonegaaside heite ja neeldajate kaudu neeldumise loomulik "taust" olema üle keskmise. aeg ja ruum.
See jätab kasvuhoonegaaside heitkogused ja sidumised majandatavatelt maadelt inimtegevuse domineerivaks tulemuseks.

Mõnda majandatava maa heitkogust ja sidumist iseloomustab aga suur aastane varieeruvus.
Aastatevaheline varieeruvus (IAV) viitab iga-aastaste heitkoguste ja eemaldamiste hinnangute varieeruvusele aegrea aastate vahel.
AFOLU sektoris tähendab MLP rakendamine, et IAV võib olla põhjustatud nii inimtegevusest kui ka looduslikest põhjustest.
Kolm peamist IAV-i põhjust kasvuhoonegaaside heite ja sidumise osas AFOLU sektoris on (1) looduslikud häiringud (nagu metsatulekahjud, putukad, tuuletõmbed ja jäätormid), mis võivad põhjustada suuri koheseid ja hilinenud heitmeid ning tappa puid; (2) kliimamuutus (nt temperatuur, sademed ja põud), mis mõjutab fotosünteesi ja hingamist; ja (3) inimtegevuse kiiruse, sealhulgas maakasutuse (näiteks metsa ülestöötamine) ja maakasutuse muutuste muutumine.

Kui kasutatakse MLP-d ja tonaalsest häiringust tulenev heite ja neeldumise aastane varieeruvus on suur, on raske kvantitatiivselt mõista inimtegevuse rolli võrreldes looduslike mõjude mõjudega.
Sellistes olukordades liigendamine<ref>Jaotamine tähendab, et hinnang jagatakse osadeks.</ref> MLP heide ja sidumine inimese ja loodusmõjude tõttu võib anda parema arusaama ja täpsustada hinnanguid inimtegevusest, näiteks , maakasutust (sh ülestöötamist) ja maakasutuse muutmist.
Sel viisil võib jaotamine aidata kaasa inimtegevusest tingitud heite ja sidumise suundumuste kvantifitseerimisele ning inimtegevusest põhjustatud heitkoguste vähendamiseks ning süsinikuvarude säilitamiseks ja suurendamiseks võetud leevendusmeetmetele.

Kasvuhoonegaaside heite ja sidumise hindamise juhised ja meetodid AFOLU sektoris hõlmavad nüüd järgmist:

* CO2 heitkogused ja sidumised, mis tulenevad biomassi, surnud orgaanilise aine ja mineraalmuldade C-varu muutustest, kõigi majandatavate maade puhul;
* CO2 ja mitte-CO2 heitkogused tulekahjudest kogu majandataval maal;
* Valikulised juhised, mida võivad kasutada riigid, kes otsustavad jaotada oma teatatud MLP-heite ja neeldumise (st kõik heide ja neeldumine majandatavas maas) nendeks, mida peetakse inimtegevusest tulenevateks ja looduslikest häiringutest tulenevateks;
* N2O heitkogused kõikidest majandatavatest muldadest;
* CO2 emissioon, mis on seotud lupjamise ja karbamiidi pealekandmisega majandatud muldadele; CH4 heide riisikasvatusest;
* CO2 ja N2O heitmed kultiveeritud orgaanilistest muldadest;.
* CO2 ja N2O heitkogused majandatavatelt märgaladelt ning CH4 heitkogused üleujutatud maalt; CH4 emissioon kariloomadelt (enteerne fermentatsioon);.
* CH4 ja N2O heitmed sõnnikukäitlussüsteemidest; ja C varude muutus, mis on seotud ülestöötatud puittoodetega.

Nende varude komponentide teaduslik taust ja põhjendus on toodud järgmises jaotises.